Nagu arvatagi võis, siis mida aeg edasi, seda harvemaks jäävad ka blogimise postitused. Nii on ka juhtunud. Ju ei ole ma eriti blogija tüüpi :P Aga kuna sai selle pidamine plaani võetud, siis ikka aeg-ajalt üritan oma püha kohust täita :)
Viimased 3 nädalat on möödunud üldjoontes rahulikult (võrreldes esimese kuuga). Samas ega siis elu seisnud ei ole ning kodukanaks siin kohe kindlasti ka ei hakka. Tegevusi ikka on jätkunud:
Esiteks oli meil taoline üritus Attardis nagu Farson's Beer Festival 2013. Korralik õllefestival mis kestis kokku 9 päeva. Iga õhtu olid kahel laval erinevad bändid ja rahvast jagus korralikult. Kuigi see üritus toodi pea-aegu koju kätte (u 500 m mu majast), siis loomulikult ikkagi ei suutnud sinna iga päev jõuda. Siiski sai kohusetundlikult 1/3 päevadest ehk 3 korda seda külastatud.
Hmm mis siis veel head toimunud...
Aa jaa, vahepeal on siin ka sportlik oldud (paar korda). Kõigepealt sai mingi aeg kuskilt FB avarustest jalkamängu pakkumine üles korjatud. Tähendab Marco suutis selle leida, seega käisime Msidas hispaanlaste ja itaallastega jalkat mängimas. Siinses kliimas oli ikka korralikult kops koos peale seda üritust - ja tunne nagu oleks riietega ujumas käidud..
Samuti kunagi alguses juba hakkasin uurima kohaliku jalkaklubi (Attard FC) ja nende treeningute kohta. Klubi mängib tugevuselt Malta kolmandas liigas. Kahjuks tookord ei õnnestunud kuskilt kaudu nendega ühendust saada. Nüüd aga tänu ühele töökaaslaselt sai nende treeninguga ühinetud. Päris huvitav oli näha siinse treeningu ülesehitust. Rohkem pandi rõhku füüsisele kui palliga mängule. Tasemelt meenutas täpselt koduse Fauna treeninguid.
Kuna nädala sees tavaliselt suurt ette võtta ei ole aega ega tahtmist, kuna järgneval päeval peab varakult ärkama, siis enamik sündmusi tuleb ära paigutada nendesse paganama lühikestesse nädalavahetustesse.
Selle kuu esimesel nädalavahetusel sai Valletta fiestil Indrekuga käidud. Maru lahja oli kuidagi sealne tähistamine, aga ju siis see pühak polnud nii oluline... Tont nendest Maltalastest ja nende hunnikutest pühakutest aru saab. See selleks aga tolle nädalavahetuse põhiline sündmus oli ühe Iiri tüübi Joshi sünnipäev. See sai tähendada ainult ühte - Beach party Tuffiehas. Eestlastele kohaselt jõudsime randa esimestena ja kuna ööpimedus oli juba väimust võtnud siis tegime randa lõkke. Esimene korralik elus lõke. Vähe muidugi vist seaduste ja reeglite vastaselt aga mis seal ikka.. :D Igatahes leidus sealkandis hulganisti kuivanud ja maha kukkunud oksi, seega pigem olime kasulikud koristajad kes puhastasid maapinna vanast risust. Nagu Eestiski tihtipeale, siis õhtu edenedes jääb tulejumala roll just millegi pärast minu kanda. Vähemalt taaskord korralik pidu koos elava tulega ja hulga rahvaga maha peetud. :)
Eelmisesse nädalavahetusse mahtus üllatuslikult päris palju tegevusi. Reede õhtul oli Vallettas toimumas veinifestival ja interneti kohaselt suurim ilutulestik Maltal. Mõeldud-tehtud, sai sammud kenasti pealinna poole suunatud koos korterinaabrite ning Aneti ja Kristiinaga. Leidsime endale laheda koha Valletta linnamüüril kohe Baracca aia kõrval, kus oli hea rahulik aga kuulis kenast veinifestivalil esinevaid bände. Samuti oli vaade sealt super. Tõsi, ootused suurele ilutulestikule jäid küll täitmata, kuid mis seal ikka, lahe oli igatahes.
Tagasitulek Vallettast kujunes aga hoopis omaette seikluseks. Kuna sai avastatud, et ööbussid lähevad kõik vaid läbi Paceville ja neid oleks tulnud oodata 2 tundi, siis otsustasime Kristiina ja Anetiga, et proovime ära kaua võtab jalgsi minek aega. Arvasin, et vahemaa on kuskil 6 km ja et kahe tunniga oleme kindlalt kodus. Selle infoga olid tüdrukud pärid, et võib matkata küll. Tegelikkuses aga sai natuke mööda pandud - teekonna pikkuseks kujunes hoopiski kokku 8,5 km. Väike ups, kivi minu kapsaaeda.. Teel sattusime jalutama läbi Hamruni, kus kohalikud järjekordselt mingid feasti pidasid öösel. Lahedaid seike sai kogetud mitmesuguseid, nagu näiteks mingi riigi suursaadiku villa aia peal kõõludes paari kobara viinamarja rakus käimine :P
Siiski tegi vahemaa oma töö ja tüdrukud olid lõpuks peale kahte tundi ja 15 minutit jalutamist üpris väsinud. Peale tekkidest elutuppa aseme ehitamist mindi otse magama. Kui tavaliselt oleks mina see, kes viimasena vabal päeval ärkaks, siis seekord varajased ärkajad olid unenägude lainel üle keskpäeva ning lõpuks pidin nad hommikukohvi ja makaronidega veerand ühe paiku üles äratama, et mitte tervet päeva maha magada :P
Varasemast oli Indreku ja Leenuga juba kokku lepitud laupäevane suvitama minek. Selleks ka tulid tüdrukud eelmisel õhtul minu poole, et hommikul kohe liikuma saada, et jõuaks päevaga rohkem ära teha. Loomulikult natuke läks ajakava peale eelneva päeva seikluseid paigast, kuid see ei olnud eriliseks faktoriks. Otsustasime minna Popeye village juurde randa suvitama ja ujuma. Minu juurest, keset saart asuvast Attardist, liiklema hakates ei osanud aga keegi ette kujutada, mis rannikul meid ees ootamas oli. Samuti veel polnud meil aimu saare lääne-rannikul toimuvast, kui bussiga idarannikul asuvas Ghadira Bay's maha tulime, et saada kokku Indreku ja Leenuga ning võtta järgmine buss Popeye Village'sse.
Internetiavarustest leidis Indrek pildi, mis oli tehtud bussist, kus peal olime, teel Popeye Villagesse ehk näide millised on Malta teed maapiirkondades :P
See, mis ootas ees Popeye Villages ehk Malta läänerannikul, rohkem sõnu ei vääri... Vaadake ise :D
...
Suvitamisest ja ujumisest ootamatult leitud tormis küll midagi välja ei tulnud, kuid ägedaid emotsioone ja adrenaliini sai kuhjaga :D See aga polnud sellel nv veel kõik...
Õhtul toimus koju minevate leedukate lahkumispidu - taaskord koduses Attardis. Sinna sai ka peale päevaseid seiklusi liikletud. Kõigepealt muidugi küll läksime minu poole, mis nädalavahetustel on saanud eestlate teiseks koduks. Hügeenitoimetused ja õhtusöök selja taga, võis asuda teele Attardi teise otsa leedukate elamisse. Kuna üks lahkuja elas koos Joshiga, kelle praktikakohaks oli raadiojaam siis oli meil kamba peale 60 vaba pääset Ta'Qualis asuvasse kohalike maltalaste klubisse Numero Uno.
Õhtu sai lõpetatud taas minu juures, kus kõik Maaülikooli viis eestlast magasid elutoas (kaasa arvatud ma ise, kuna külalislahkuse ja asjade kokkulangemisel andsin oma voodi Marco itaalia sõbra käsutusse 3 päevaks, kui ta siin Maltal puhkusel viibis)
Lõpuks siis jõuame oma meenutustega ka viimasesse nädalasse :) Siinkohas võib välja tuua mu töökoha Actavis. Kuna sellel nädalal neljapäeval oli Maltalastel riiklik püha - Püha Mary feast mida peeti korraga 7 linnas, siis paljudel ettevõtetel oli kollektiivne nädalane puhkus. Samuti ka meie ettevõttel. Ainukese osakonnana töötas täis võimsusel või isegi intensiivsemalt Project departement ehk siis minu osakond, kuna hea on teha parandusi ja hooldust kui tootmist ei toimu ja kedagi ees ei ole. Teisipäeval igatahes oli aga ettevõtte suvepäevade laadne üritus - Actavis Summer Fest 2013. Tegu oli mõnusa vabaõhuüritusega vanas kivikaevanduses mis praeguseks on ümber ehitatud üheks uhkemaks ja luksuslikumaks peokohaks Maltal. Õhtu ise oli väga lahe, ettekandiad, suupisted, shampus, bänd, õhtusöök. Isegi transport sinna ja tagasi oli firma poolt organiseeritud ning kokku eeldati ligi tuhandet külalist. Ilmselgelt ravimitootjal raha jätkub :D Väga vinge ja luksuslik, samuti kuna sai kaaslase kaasa võtta siis kutsusin oma korterinaabri Dovile ja nautisime õhtut täiega!
Kuna neljapäeval oli vaba päev siis reedel organiseeris meie ettevõte kõikidele praktikantidele tasuta reisi Cominole ja Gozole. Natukene feil oli see, et kuna laevafirmal läks korraga 2 laeva siis mind saadeti teisele laevale kui ülejäänuid. Sellest hoolimata sattusin ilusamale ja võimsamale alusele. Kuigi tuttavas seltskonnas oleks kindlasti lõbusam olnud, siis leidsin endale kaks Malta neidu, kellega juttu ajada ja nautisin ilusat päikeselist päeva, snorgeldamist ja ujumist Blue Lagune's ja Goso ranniku lähedal avameres. Esimest korda sai ka kogetud lõpuks hoovust ja selle mõju :D
Niipalju siis viimasest kolmest nädalast.. Loodetavasti enam nii pikka vahet ei jäta :P Adios seniks :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar